Restoranitest: Värvikas mängur La Tabla

Meie maailmajaos tuntakse Ladina-Ameerika köökidest kõige paremini Mehhikot, mis pakub kiirtoidule tervislikumaid alternatiive. Mehhiko on ka La Tablas esindatud. Väga erilised on sealsed maisitortiljad, mida autentse retsepti järgi kohapeal algusest peale ise tehakse. Ka tšipse teevad nad oma tükkideks lõigatud ja frititud tortiljadest. Minu lemmikuks sai La Tabla tortiljasupp: ehtsa Mehhiko retsepti järgi valmistatud väga lihtne, kuid maitserikas tomatisupp, millele lisatud krõbedaid maisitortiljatšipse.

Väga meeldis ka valgest marliinist tehtud cheviche. Kõigepealt muidugi sellepärast, et ei olnud mindud lihtsamat ja tavapärasemat teed ning kasutatud lihtsalt kättesaadavat lõhet või forelli. Aga muljet avaldas ka vürtsikas, kuid mitte üleliia tšilline maitsestus.

Kolmekäigulise menüüga saab La Tablas hakkama aga vaid siis, kui kaks neist on eelroad. Supid on seal täismõõtu tummised road, nii et praega samal päeval neid süüa ei jaksa. Nii et kõhu täitmisega pole probleemi, mida tunnistab ka lõunase tipptunni täismaja.

Kirev mängumaa

Kaugete maade kulinaarseks saadikuks sobivad joogid isegi paremini kui söögid. Tšiilit ja Peruud esindab La Tablas pisco, sealne viinamarjadestillaat, ja sellest tehtud kokteil pisco sour. La Tablas tehakse pisco souri Peruu moodi munavalgevahuga ja see on mõnusalt magushapu.

La Tabla näol on suure tõenäosusega tegemist kõige värvilisema Tallinna söögikohaga. Enamasti pole üheski Kesk- ja Lõuna-Ameerikat esindavas söögikohtas värvidega kokku hoitud, sealkandis lihtsalt on värve rohkem kui meil. La Tablas on aga pintslimehed eriti hoogu läinud ja süüdimatult kõik värvipaleti erksamad toonid korraga kasutusele võtnud.

Suvisel ajal on rõõmu ja värvi mujalgi, veebruarihalli linna teeb aga üks ladinaameerikalik mängumaa tükk maad talutavamaks, pakkudes värvi-, maitse- ja lõhnateraapiat kõigile kaamose käes kannatajatele.